Prügi vastu võitlemine

Viimased kaks nädalavahetust on möödunud taas prügi tähe all. Nagu teada, on kreeklased aastaid oma jäätmete ja looduse suhtes ükskõikselt käitunud ning kogu maa üsna prahine. Neil on ju need mäed, mis prügi alla neelavad, nii et inimese silm mäeveerult allavisatud sitta tähelegi ei pane. Lameda maa peal prahti kuidagi ei peida. Õnneks on olemas inimesed ja organisatsioonid, kes selle vastu astuvad ja vastavatele ametivõimudele tegemata töö eest kere peale annavad.

Üle-eelmisel nädalavahetusel said kohalik omavalitsus ja ametnikud korralikult kere peale. Filoxenia koostöös Korinthose Keskkondliku Liikumisega korraldas Krioneris võimsa aktsiooni. Nimelt koguti kokku kõik vabatahtlikud, ka Korinthosest ja Kiatost ning ühe päeva jooksul puhastati kaks suurt prügihunnikut Ellisoni jõe ääres Krioneris ehk siis meie matkarajal. Kümmekond vabatahtlikku Eestist, Itaaliast, Poolast, Slovakkiast, Tšehhist, Prantsusmaalt ja Saksamaalt näitasid kreeklastele kätte, kuidas tuleb jäätmetega käituda. Oh seda häbi ja otsa neile! Noored üle Euroopa, ja enamik tütarlapsi, tulevad kokku ja koristavad NENDE prügi. Piinlik ju!
Koht, kuhu meie grupp suunati, oli täis vana mööblit, rämpsu, lauajuppe ja kaltsu, lisaks ehituspraht. Metsik. Jõest tõime välja vettinud madratseid. Kogu praht toimetati Krioneri küla keskväljakule "väljanäitusele". Kohal käis ka televisioon, et aktsioonist uudis teha.

Meie suutsime ühe päevaga prahile lõpu peale teha, teise grupi objekt oli aga veel hirmsam. Kõikide nägudelt võis lugeda ainult üht - katastroof. Läksime meiegi neile appi ja saime aru, oli küll katastroof. Korjad prügi, selle all juba uued kilekotid rämpsuga, selle all omakorda teised. Lisaks võis kohata ka madu-ussi selle prahi seest. Siiamaani käime meie, Krioneri vabatahlikud seal koristamas. Ilmselt augusti lõpuni.

Minuga tehti veel ka väike intervjuu. No mis intervjuu. Teksti kirjutasime enne mulle valmis ja siis lugesin maha, poole silmaga kaamerasse vahtides, nagu tuleks mul kreeka keel puhtalt.

Tegelikult olid need kaks päeva hästi vahvad. Külalisvabatahtlikud ööbisid hostelis. Õhtul sõime ja käisime tavernas. Me ju tunneme kõik üksteist hästi.

Prügi sai palju keskväljakule. Telemees ikka võttis kõik üles. Samuti tuli idee teha väike performance. Nimelt valisime välja mõned huvitavamad prügiobjektid ja korraldasime näituse. Ise olime külastajad, piletimüüjad ja sissepääs. Sellel ajal kahjuks sai mu fotoka aku tühjaks ja puuduvad performance`ist pildid. Mina olin aktsiooni "ametlik" fotograaf.

Õhtul oli reportaaž teleuudistes. Tekitas paksu verd ametkonna seas.

Teine aktsioon leidis aset eile Asopose jõe ääres, Krionerist kümmekond kilomeetrit alla. Jõgi reostunud tänu inimtegevusele. Manos, vabatatahtlike koordinaator Korinthoses korraldas performance`i. Nimelt ei toimunud seekord suurt provokatsioonilist prügikorjamist, vaid etendati lugu, kui tore on ikka prügi sees piknikku pidada ja kala püüda. Televisioon oli seekord esindatud juba terve meeskonnaga. Uskumatult rämpsus jõgi, ja saad aru! kilpkonnad elavad seal sees!

Muidu elame rahulikult, ikka need infovoldikud ka vajavad toimetamist. Aga oodata on muutusi. Reedel lahkuvad Krionerist sakslased Philip ja Antje, minu kaaslased kaks ja pool kuud. Nendega koos kolmas sakslane Ali, kes hetkel ka villas peatub. Maris saabub juuni algul.

Kolm kuud veel siin Krioneris olla. Plaanis on veel ka Kreekat vallutada, kuigi viimasel ajal polegi enam kaugele saanud. Ülejärgmisel nädalavahetusel on meil Marisega plaan Santorinile minna. Päevade küsimus on, millal esimest korda merre ujuma saab, sest suvi on kätte jõudnud. Kuigi palju reostust, on Korinthose lahe vesi hele-helesinine ja rannajoon pikk-pikk.

Vahepeal oli jälle streik. Bensiinijaamad ei töötanud ja inimestel oli probleeme kütuse muretsemisega. Kreeklased ikka oskavad. Varsti on aprikoosid valmis.