Lisaks villale on org-i kasutuses külalistemaja või hotell või hostel. Sinna võib kutsuda külalisi, 25 euro eest per nägu. Väga super koht! Kamin ja ilusad toad ja hall. Sinna meid kupatati esimesel õhtul, sest Kryoneris käisid hetkel torutööd ja villas polnud vett. Hommikul oli koosolek, et arutada meie olemist Kreekas. Kui miiting pidi algama kl 10, siis algas ta muidugi hiljem, sest Kreekas käib asi aeglaselt. Midagi sellist kui Hispaanias see manana-asi. Kõik hilinevad. Siin käib vahel ka üks noormees Lätist, kes pärast kunagist vabatahtliku tööd Kryoneris asus Kreekasse elama. Tema sõnul ei tunne kreeklased stressi, kõik voolab kuidagi iseenesest.
Esimesel päeval käisime lisaks poodidele ka matkarajaga tutvumas. Ilus ojake orus, sinkadi-vonkadi. Ja nii puhas vesi, et annab juua. Meid saatis üks Saksa vabatahtlik, kes viie kuu jooksul oli meie arvates kogu kreeka keele ära õppinud. Kuna meie teame seni vaid mõnda sõna, rääkis tema müüjatega ilmaasju kokku. Viis kuud! Kas pole paljutõotav? J Muidugi see oja oli joogikõlbulik, sest pärines mägedest, aga kuna hiljuti oli sealt koeralaip leitud, me igaks juhuks ei joonud. Selge vesi oli küll muidu.
Kõik tervitavad sind tänaval, päris naljakas. Me ka siis üritasime viisakust üles näideta nende jasaside ja jasudega (s. t igatmoodi teretamised kreeka keeles).
Kreekas ei tohtivat näitkes WC paberit potist alla lobistada, et ära ei ummistuks. Hea, et saime kohe teada. Aga alustades selle kirjatüki kirjutamist, juba järgmise päeva õhtul, kadus järsku elekter. Kogu küla kottpime. Nii umbes tund aega, siis tuli tagasi. Eks mingi rike oli. Rääkisin just isaga msn-is juttu, kui internet ära kadus. Tegelikult on siin internet väga kiire, lihtsalt see elekter vedas alt.
Hetkel oleme villas neljakesi, mina ja Maris ühes toas, sakslane Antje ja riiamees Ernest ülakorrusel.
Kuigi Kreekas on juba meie moodi maikuu, on majades endiselt külmus, nii et on ka sellist külmatunnet päris palju. Aga toas on radikad õnneks, keerame need peale ja hetkel istun selg vastu radikat. On soe. Nagu Eestis.
Esimesel päeval käisime lisaks poodidele ka matkarajaga tutvumas. Ilus ojake orus, sinkadi-vonkadi. Ja nii puhas vesi, et annab juua. Meid saatis üks Saksa vabatahtlik, kes viie kuu jooksul oli meie arvates kogu kreeka keele ära õppinud. Kuna meie teame seni vaid mõnda sõna, rääkis tema müüjatega ilmaasju kokku. Viis kuud! Kas pole paljutõotav? J Muidugi see oja oli joogikõlbulik, sest pärines mägedest, aga kuna hiljuti oli sealt koeralaip leitud, me igaks juhuks ei joonud. Selge vesi oli küll muidu.
Kõik tervitavad sind tänaval, päris naljakas. Me ka siis üritasime viisakust üles näideta nende jasaside ja jasudega (s. t igatmoodi teretamised kreeka keeles).
Kreekas ei tohtivat näitkes WC paberit potist alla lobistada, et ära ei ummistuks. Hea, et saime kohe teada. Aga alustades selle kirjatüki kirjutamist, juba järgmise päeva õhtul, kadus järsku elekter. Kogu küla kottpime. Nii umbes tund aega, siis tuli tagasi. Eks mingi rike oli. Rääkisin just isaga msn-is juttu, kui internet ära kadus. Tegelikult on siin internet väga kiire, lihtsalt see elekter vedas alt.
Hetkel oleme villas neljakesi, mina ja Maris ühes toas, sakslane Antje ja riiamees Ernest ülakorrusel.
Kuigi Kreekas on juba meie moodi maikuu, on majades endiselt külmus, nii et on ka sellist külmatunnet päris palju. Aga toas on radikad õnneks, keerame need peale ja hetkel istun selg vastu radikat. On soe. Nagu Eestis.
No comments:
Post a Comment