ATEENA

Mõni päev pärast Kreekasse saabumist olin palutud EVS vabatahtlike avaseminarile Ateenas. On-arrival seminar 18-23 märts puudutas kõiki äsja Kreekasse saabunud vabatahtlikke. Vähe sellest, et seminar leidis aset metropolis nimega Ateena, olid kõik 44 vabatahtlikku majutatud 5* hotelli päris pealinna südame lähistel.
Meid poputati hea ja parema söögikraamiga viis korda päevas ja selle asemel, et korraldada loenguid ja vestlusi, möödus aeg mängides erinevaid mänge ja lahendades ülesandeid. Nii nagu algklassides. Kuigi ma pole suur seltskonnamängude austaja ega suur sõbruneja lühikese aja jooksul, olid mõned vahvad ülesanded siiski, mis ka mind paelusid.

Näiteks pidid grupid leiutama olemasolevatest materjalidest toorele munale lennumasina. Eesmärk oli lennutada toores muna üks korrusevahe allpoole nii, et muna terveks jääb. Vahenditeks kolm õhupalli, aknateip, kilekott, tükk nööri ja puupulgad. Edasi mõelge ise. Igatahes kellegi muna katki ei kukkunud.

Lisaks oli vahva filmitegemine, mis selle väljamõtlemise ajal sugugi lahe ei tundunud. Kolm minutit pikkuseks ja tekst kreeka keeles. Meie ideeks oli rääkida lugu kahest välismaalasest, kes ei mõista kreeklaste olemust. Nende juurde saabub jumalanna Ateena, otse Akropoliselt ning näitab neile sketše kreeklaste elulaadist. Hotelli aknast oli Akropolis kenasti näha, aga kuna päike säras otse selle kohal, jäi kaader Akropolisest nõrgaks. Ma pole vist elu jooksul kunagi midagi nii diletantlikku teinud. Mis meelde jääb, on see, et filmimise ajal sai kõvasti nalja. Kuna meie grupis oli mõni parem kreeka keele oskaja ka, siis sai tema meile kreekakeelsed sõnad suhu panna. Meie lihtsalt ütlesime neid, ilma, et täpselt aru saaks, mida.
Nimetasime projekti Ed Wood Productionsiks.

Ühel päeval õppisime Kreeka rahvatantsu. Nende kolme tunni jooksul väsitati meid korralikult ära. Sammude põhjal, mida meile õpetati, võin öelda, et Eesti tants on veidi elavam, mitmekesisem ja kiirem. Aga see kursus oli vahva ja sai midagi huvitavat juurde õpitud. Ja see Kreeka rahvatants näeb päris kena välja, kui ühiselt teha. Pea meeles, käisivarred väsivad kõigepealt, sest tantsitakse nö kaelakuti.

Mis aga oleks kõige vajalikum olnud, sellele eriti tähelepanu ei pööratud. Nimelt oleks olnud huvitav rohkem teada saada teiste projektidest. Midagi ikka koorus ka. Paljud vabatahtlikud töötavad lastega või puuetega inimestega. Mõni aga jälle tegeleb looduskaitsega, turisminduse ja merekilpkonnadega. Teised jälle hipoteraapia või kreeka rahvapillide valmistamisega.

Kui mainisin enne, et meid toideti ikka päris korralikult, siis ei saa jah Kreekast rääkides mööduda toiduteemast. Kui aus öelda, pole ma kunagi paremaid kooke ja torte saanud kui sel seminaril Ateenas. Ilmselt sõin ma nii palju torti kui oma pika eluaja jooksul kokku. Mõtlesin, et ajan sellega oma seedimise lõplikult hulluks, aga midagi halba ei juhtunud. Sest söömine oli regulaarne ja kui võtta kogu menüüd tervikuna, ka tervislik. Mõned punnid avastasin kõhu pealt, aga see ilmselt sellest tordisöömisest.

Kuigi olin Ateenas esimest korda, ei jõudnud Akropolisele, kuigi olin kindel, et enne ma pealinnast ei lahku, kui seal käidud. Seminari ametlik ekskursioon oli Arheoloogiamuuseumisse. Aga Akropolis jäi külastamata, sest aega jäi väheks. Nüüd on põhjust Ateenasse tagasi minna ja veeta päev jumalate külakostil ja süüa lõunat.

Pean ütlema, et Ateena ei jätnud mulle erilist muljet. Kõige huvitavam asi on vast see, et linn näeb kaugelt välja hoopis teistsugune – valge ja kandiline. Aga seda ütlen mina, kes ma veetsin seal vaevalt viis päeva ja enamik ajast mänge mängides. Samuti pidavat Ateena olema üks saastatumaid linnu maailmas, sest asub mägede vahel. Mis kõik suvel palavaga seal toimuda võib!

Kokkuvõttes olid need viis päeva hästi tegevusrohked ja kõik 44 vabatahlikku kasvasid omamoodi kokku. Hüvastijätt oli kurb, kuid kindel, et kõik külastavad kõiki kunagi ikka. Minu töörühma kuulusid lisaks mulle veel austrialane, hispaanlane, slovakk ja itaallane (kes on täpne ja aeglase jutuga.

Oli väga tore, kuid kindel on, et see sama seltskond ei kohtu ühiselt enam iialgi. Ainult need viis päeva.