Kuna minu vaat` et ainukeseks ülesandeks Krioneris on jäänud kord nädalas muru niita (muru kasvab, sest öösel töötab kastmisseade), siis sai rohkem ringi käia. Kiire ülevaade minu kolmepäevasest telkimisest Kaiafas - poolsaare lääneosa lõpmatult pikal liivarannal. Jälle :DEsiteks kasvasid seal liiva peal kummalised ja ilusad valged lilled. Kraapisin kuivad lehed ka alt ära, et ilusam oleks.
Kuna raudtee on sealsamas, võib sellel kõndides kohata koledaid asju. Nt see kilpkonn oli ilmselt rongi alla jäänud. Eespool oli ka veel üks jänes, aga seda ma ei pildistanud.
Õnneks mitte kõik kilpkonnad ei jäänud Kaiafas rongi alla. Nimelt ühel varahommikul ranna peal väikest viisi sportides (loe: kõndides), nägin palju-palju väikseid kilpkonnasid merre vudimas. Jooksin fotokat tooma ning ajasin nende jälgi, et kust tulevad. Avastasin liivaaluse pesa, kus asus ilmselt merikilpkonna pesa. Liiva peal oli väike lohk. Üks neist väikestest oli aga otsa leidnud, ei tea, kuidas. Tõmbasin ta lohust liiva seest välja. Peagi aga hakkas lohk "keema" ja järgmised kaks ronisid välja. Need saingi pildile, kuidas mere poole künnavad. Minna oli ligi 20 meetrit. Õnneks oli varahommik. Muidu jääksid veel ATV-de alla.
Selline rand oli siis. Eelmine kord oli vesi soojem, aga seekord oli ilm veel palavam.
Veel õnnestus käia väävlivannis. Tervislik. Thermal Spring of Kaiafa. Enne vetteminekut mõõtis arst kenasti vererõhku. Minul ääretult madal nagu alati. Vees või passida 20 minutit. Vastiku haisuga vesi natuke, aga mõnus. Minu kaaslased basseinis olid kõik umbes 75+ aastased, nii et oli lahe. Unustasin oma sõrmuse sõrme ja seega tõmbus see mustaks. Pärast sain hambapastaga puhtaks. Aga valgelt liivalt tormasin ülejärgmisel päeval juba Santorini musta liivaga rannale.
No comments:
Post a Comment